UDOKOTELA wesikhumba uDkt Cebi Sibisi ufundisa abantu ngobungozi benknga yokuqothuka kwezinwele
Image: SITHUNYELWE
INKINGA yokuqothukelwa yizinwele yisimo esihlasela nesihlupha ngokungachemi nabulili; sigadla kwabesilisa nabesifazane, okuvame ukuba yinkinga ngokuthi kuthikameza izinga lokuzethemba futhi kwenze bengakhululeki labo abasuke sesibahaqile.
Udokotela wesikhumba onamava kulo msebenzi uDkt Cebi Sibisi uthe ucwaningo lwabezempilo luveze ukuthi babalelwa ku-85% abantu besilisa, bese beba wu-33% abesifazane ababa nale nkinga, okwenza isibalo sabesilisa sibe wu-35 million nabawu-21 million besifazane abahaqwe yile nkinga emhlabeni jikelele.
“Nakuba lokhu kuyinto ejwayelekile, kodwa ukuqothukelwa yizinwele ngokweqile kungaba wuphawu lwenkinga ekunyonyobelayo, yingakho kumqoka ukuqonda izinhlobo zezimo zokuqothuka kwezinwele, ukuthi zidalwa yini nokuthi zingelashwa kanjani. Yisimo lesi esivame ukuba yinkinga nesigqilazayo kwesisuke simphethe, kodwa isikhathi esiningi siyelapheka ikakhulu uma sisheshe sabonakala, kanti futhi ukusishaya indiva kungenza ukuthi uma sesikuhaqile singabe siselapheka, yingakho kumqoka ukuthi ufune usizo lwabezempilo kusenesikhathi ukuze kungaze konakale izinto eziningi,” kusho uDkt Sibisi.
Lesi simo sokuqothuka kwezinwele phezelezi i-alopecia sihlukene kaningi. Nazi ezinye zezinhlobo zazo ezijwayelekile:
Idalwa yini le nkinga yokuqothuka kwezinwele?
UDkt Sibisi uthe nakuba lokhu kuyinkinga kakhulu kulowo okusuke sekumhaqile kepha ukusukumela le nkinga kusanesikhathi kungasiza ukuthi kusheshe kubonakale inkinga ingakadlobi kakhulu bese ukwazi ukuthi ugweme umonakalo noma uyelaphe kusenesikhathi.
“Ukuqonda kabanzi ngale nkinga nokuthatha izinyathelo ezifanele kusenesikhathi kungenza umehluko omkhulu, kanti lisekhona ithemba lokuthi le nkinga ingalungiseka, abantu babe nezinwele ezisesimeni esifanele futhi babuyelwe wukuzethemba,” usho kanje.